Teie ostukorv on tühi.
Suureviljaline kõrvits "Atlantic Giant"
Suureviljaline kõrvits "Atlantic Giant" – Cucurbita maxima Duch.
Rekordiline raskekaallane!
Keskhiline sort (110–130 päeva). Saavutab 18–20 kg. Säilib hästi.
Kõrvitsale sobivad eelviljad: mitmeaastased heintaimed, uudismaa, kesa, üheaastased heintaimed, kapsas, kartul, tomat, sibul. Haiguste vältimiseks on parem kasvatada kõrvitsat samal kohal alles 3–4 aasta pärast.
Kõrvits ei vaja mulla otsest lupjamist, kuid reageerib väga hästi orgaanilistele väetistele (sõnnik või kompost 60–80 kg/10 m2) ning lämmastik-kaaliumväetise lisatoitele õitsemise ja viljumise alguses (kaaliumnitraat 100 g/10 m2) koos kastmisega. Toitainete puudusel võivad viljahakatised variseda. Hästi mõjub ka pritsimine naatriumhumaadiga (0,02% lahus).
Rekordiline raskekaallane!
Keskhiline sort (110–130 päeva). Saavutab 18–20 kg. Säilib hästi.
Kõrvitsale sobivad eelviljad: mitmeaastased heintaimed, uudismaa, kesa, üheaastased heintaimed, kapsas, kartul, tomat, sibul. Haiguste vältimiseks on parem kasvatada kõrvitsat samal kohal alles 3–4 aasta pärast.
Kõrvits ei vaja mulla otsest lupjamist, kuid reageerib väga hästi orgaanilistele väetistele (sõnnik või kompost 60–80 kg/10 m2) ning lämmastik-kaaliumväetise lisatoitele õitsemise ja viljumise alguses (kaaliumnitraat 100 g/10 m2) koos kastmisega. Toitainete puudusel võivad viljahakatised variseda. Hästi mõjub ka pritsimine naatriumhumaadiga (0,02% lahus).
Cucurbita maxima Duch. ex. Lam.
* Kõrvitsa vili on botaaniliselt mari – ja see on planeedi suurim mari. See on mahlane vili, mille sees on palju seemneid.
Kõrvitsat ei kasutata ainult toiduks: sellest tehakse ka nõusid, anumaid vedelike ja kuivainete hoidmiseks ning isegi muusikainstrumente...
Eelkõige on kõrvits üks parimaid toidutaimi. Kalorsuselt on ta võrreldav lillkapsaga. Viljalihas on kuni 25% kuivaineid, kuni 20% tärklist ja kuni 15% rasva. Kõrvits on rikas pektiinide poolest. Kõrvitsas on rauda rohkem kui paljudes teistes köögiviljades, seetõttu soovitatakse seda kehvveresuse korral. Lisaks on kõrvits tõeline vitamiinide allikas: E, T, C, B1, B2, B5 ja karotenoidid. Kõrvits paistab silma ka mineraalsoolade rohkusest – kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask, koobalt jt.
Kõrvitsat süüakse toorelt ning ka küpsetatult, praetult, aurutatult ja hautatult. Kõrvitsast tehakse jooke, moosi ja sukaadi.
On leitud, et kõrvitsa viljaliha toetab seedetrakti tööd, soodustab sapi eritumist ja aitab reguleerida vee-soola ainevahetust. Toorelt või keedetult soovitatakse seda südame-veresoonkonna haiguste, tursete, maksa- ja neeruvaevuste, soolavahetuse häirete ning kõhukinnisuse korral.
Kõrvitsa ja kanepiseemnete “piim” on tuntud kui abivahend maksa ja kusepõie probleemide korral.
Kõrvitsamahl on hea diureetilise ja sapieritust soodustava toimega; väikestes kogustes võib aidata unetuse korral.
Kõrvitsaseemneid on ammu kasutatud paelusside tõrjeks: veise-, sea- ja kääbuspaeluss.
Kõrvits säilib talvel hästi isegi toatingimustes, olles vitamiiniallikaks, kui teisi köögivilju napib. Uroloogias kasutatakse laialdaselt kõrvitsaseemnete preparaati – kõrvitsaõli ekstrakti.
* Köögivilju viilutades kasuta roostevabast terasest nuga: C-vitamiin laguneb rauaga kokkupuutel!
* Tooreid köögivilju on parem lõigata plast- või portselanlõikelaual, sest puu imab mahla... (kui kasutad puidust lauda, hoolda seda: loputa pärast kasutamist keeva veega ja vähemalt kord nädalas hõõru soolaga pehme käsna abil. Kui laud muutub ebaühtlaseks, lihvi kergelt liivapaberiga).
* Mida suuremad tükid, seda vähem toitaineid kaob keetmisel ja hoidistamisel.
